Kuna me ei jõudnud kõnet SPCśt  ära oodata, siis läksime koha peale, et uurida mis värk on. Selgus, et neile  ei ole töötajaid kohe vaja  ja teevad üldse tsirkust töötajate otsimisega, kuid avaldasime siiski uuesti soovi tööle minekuks ja nimed said uuesti kirja.
Käisime ka reede ja laupäev kohalikus klubis. Reedene pidu meenutas rohkem tsirkust, sest kohale oli tulnud palju erinevatest rahvustest bäkkereid ja sissepääs oli tasuta. Laupäeval läksime samasse klubisse koos endiste töökaaslastega kirsilaost. Pilet oli 10 daala ja ilmselt sellepärast ei näinud seal ka bäkkereid(sest meie oleme ju suitcase travelerid). Enne pidu olime otsustanud, et see jääb meie viimaseks Sheppartonis ja liigume Griffithisse, sest seal pidi palju tööd olema aga...
Peale pidu, kui ootasime väljas taksot, tuli meiega üks noormees rääkima, et kas me ootame taksot ja tegi niisama meiega juttu. Ta ütles, et omab õuna-pirni istandust, mida Triinu muidugi uskuda ei suutnud ja küsis mitu korda üle ega mees purjus pole. Ta rääkis, et paar tüdrukut lahkuvad sealt nädala pärast ja meie saaks nende asemele minna, andis isegi oma numbri, et esmaspäeval tööasju arutada. Hiljem kui liikusime sama taksoga koju näitas meile ladu, kus me tööle asuksime ja kui tema kodu juurde jõudsime saime lõpuks aru, et ta ei valetanud, ta elab istanduste vahel. Igatahes esmaspäeval tegime talle kõne ja lendasime laivi sinna lattu, et veel ühe bossiga juttu rääkida ja tulime tagasi rõõmsamatena, sest lubatigi tööd meile. Lao nimi on Masalki ja näeb välja väga esinduslik ja korralik ning  tegeleb õunte, ploomide, pirnide pakendamisega. Tööd lubati niikauaks kui ise soovime, sest tööd jagub aastaringselt.
Peame veel kõnet ootama nädalalõpul ja kuna teadsime, et vabat aega on jälle palju, siis otsustasime mere äärde puhkama sõitta. Käisime läbi Austraalia pealinnast Canberrast, mis on väiksem ja rahulikum linn kui Melbourne. Linnaliikluses nägime mehikest, kes pesi autode esiklaase kui foor oli punane. Teel Canberrasse nägime vanu põlengu piirkondi, mis juba vaikselt taastuvad. Jäime pealinna ööbima, et järgmine päev edasi sõita. Edasine tee Canberrast mere äärde ( Batemans Baysse) meenutas dzunglit, mida me nautisime. Lootsime, et mägede tagant ootab meid ilus ilm, kuid võta näpust terve maailm on hall ja päikest pole kuskilt piilumas. Et siia jõuda sõitsime u 700km maha. Oleme siin ühe päeva ja seejärel liigume tagasi Sheppartoni.