Laupäeval oli meil jälle day off ja käisime Lake Eildon National Parki avastamas. Järve ümber on mägiteed oma ohtlike kurvidega. Otsisime kohta, kus saaks paadiga sõita, kuid ei leidnud kahjuks, kuid see eest saime teha palju ilusaid pilte. Tulime koju ja hakkasime kooki küpsetama, mis kõige paremini välja ei kukkunud, kuid oli siiski väga maitsev, viisime kooki oma uutele sõpradele ja karvanipargi omanikele. Sõime kõhud täis ja läksime vara magama, sest pühapäeval oli 8 tunnine tööpäev.
Pühapäeva õhtul jõudsime kell 5 koju. Terve päev oli väga külm ja tuuline, õhtul koju jõudes tegime teed ja otsustasime selle kurikuulsa võtme küsida ja nii me kolisimegi karavani, kus on isegi õhksoojuspump ja soojapuhur. Mõtlesime, et küsime Karenilt, mis puu nad jõuludeks tuppa toovad. Vastusest me eriti aru ei saanud, läks meelest, sest me pole kuulnud sellise puu kohta midagi. Neil aga tuli üliarmas mõte... nende sooviks on, et me istutaks nende koduaeda oma puu koos meie nimedega. See oleks neile mälestus meist ja põhjus meile, miks tagasi tulla. Me oleme juba püsielanikud siin.
Praegu, esmaspäeval, on meil jälle vaba päev. Hommikul lõikasime Liisu juukseid. Seejärel tulime linna shoppama, ostsime jõulukaunistusi, et oma karavan ära kaunistada, ja liha, et õhtul grillida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar