Me oleme ikka eriti tublid tüdrukud, hakkasime jooksmas
käima. Juba viis päeva on möödunud ja meie oleme iga päev jooksmas käinud
Nüüd on veel eriti
põhjust trenni tegemiseks, sest Eestist saabus meile 4kg head paremat kodumaist
kraami. Tööpauside ajal käisime kodukootuid piparkooke nosimas. J
Jooksmisest veel nii palju, et kohe esimesel päeval nägime
väikest kängurut( umbes poole meetri pikkust) , kes oli meist ainult mõnekümne
meetri kaugusel. Kuna õnnejoovastus oli nii suur, näha elusat kängurut looduses hüppamas, siis me
jõllitasime teda ja tema meid ja nii me seisime seal tee peal tükk aega ja nagu alati pole õigel ajal
fotokat kaasas. Ükspäev nägi Liisu ka pisikest madu kraavis roomamas.
Eile süüa tehes tuli Alan meie juurde ja küsis kas me tahame
koaalat näha. Muidugi me tahtsime näha, jätsime pannkoogi tegemise pooleli ja
jooksime ruttu välja metsa äärde. Koaala passis puuotsas ja ei plaaninudki alla
tulla. Alan rääkis, et nad võivad ööga 10 miili kõndida, et paarilist leida
ning järgmiseks päevaks on ta läinud, rändab edasi.
Praeguseks oleme mõlemad saanud oodatud oranzid vestid. Nüüd
saame teha ka muid töid peale sortimise. Kui
on busy busy, saavad nad meid
appi kutsuda, ja kellel vesti pole jäävad sortima. Üks prantsuse poiss soovitas
meil need iga hommik selga tõmmata. Triinu alguses ei viitsinud vesti kanda,
mida talle anti isegi 2 korda ja lasi neil
auto peal oma aega oodata.
Bossid on meil huvitavad, küsivad enne kas oled nõus pikki päevi tegema, kui ei
ole, siis nad arvestavad seda. Vahepeal käib ülemus küsimas:“ Are you happy
with this job ?“ Kui sa pole happy, siis nad kutsuvad kellegi teise asendama.
Täna hommikul avanes meile selline vaatepilt. Nagu mäed oleks vati sees.
Liisu noppis koduaiast sidruneid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar